Tagasi blogipostituste juurde

Kas annetamine teeb õnnelikuks?

Sille-Liis Männik, Anneta Targalt koordinaator

Inimesed leiavad sageli keerulistel aegadel võimalusi, et mõelda ka teiste heaolule. Näiteks Eestis on viimastel aastatel annetanud heategevusele lausa kolmandik inimestest.1 Annetusotsuse taga võib olla mitmeid põhjuseid. Neist üks võib peituda selles, et annetamine paneb ka meid ennast hästi tundma.

Kuigi seos annetajate ja nende emotsionaalse heaolu vahel on olnud selge juba pikka aega, siis annetuste mõju väljaselgitamiseks tuleks tutvuda eksperimentidega, mis võimaldavad vastupidiselt seoseuuringutele uurida põhjuslikkust: kas annetamine tõesti teeb õnnelikumaks või tekitab seda seost hoopis miski muu? Näiteks võiks olla võimalik, et annetajad on õnnelikud hoopis sellepärast, et jõukamad inimesed saavad endale annetamist rohkem rahaliselt lubada ja õnnelikuks ei tee neid mitte annetamine, vaid hoopis jõukus ise. Seda saabki eksperimentidega välja selgitada.

Viimase 15 aasta jooksul on annetuste ja kingituste tegemise positiivset mõju annetajale endale uuritud erinevates kultuurides ja isegi alla 2-aastaste laste seas2 ning tehtud on ka suurte valimitega uuringuid, replikeeritud vanu leide ning viidud läbi uuemaid, eelregistreeritud uuringuid, mis lubavad teha usaldusväärsemaid järeldusi uuringute tulemuste kohta.

Näiteks ühes üle 700 osalejaga läbi viidud eksperimendis jagati osalejad juhuslikkuse alusel kaheks ning osalemise eest anti mõlemas grupis olnutele maiustustepakk. Esimesse gruppi sattunutele öeldi, et maiustusepakk3 oli nende jaoks ning ootab neid pärast eksperimendi lõppu. Teise gruppi sattunutele öeldi aga, et maiustused annetatakse ühele lapsele kohalikus lastehaiglas. Mõlemas grupis osalenutel oli ka võimalus maiustusepakk vahetada samaväärse väikese rahasumma vastu ja raha endale saada. See tähendas, et ka teine katsegrupp sai võimaluse annetuse asemel hoopis preemia endale saada. Otsuse tegemise järgselt mõõdeti mõlema grupi osalejate õnnetunnet. Leiti, et maiustused annetanud osalejad tundsid end uuringu lõppedes õnnelikumalt kui need osalejad, kes said maiustused endale jätta või otsustasid maiustused raha vastu välja vahetada ja raha endale võtta.

Ühes sarnases eksperimendis leiti, et teiste peale kulutamine suurendas emotsionaalset heaolu ka olukorras, kus inimestel on põhjust keskenduda iseenda vajadustele.4 COVID-19 pandeemia alguses esines inimestel palju stressi ja ebakindlust, mis võiks eelduste kohaselt viia fookuse pigem iseenda stressi ja ebakindluse vähendamisele kui teiste aitamisele.5

Uuringus osalejatel oli võimalik osta kas komplekt asjadest, mis olid pandemia ajal vajalikud (nt maskid, käte desinfitseerimisvahend) või snäkke ning sarnaselt maiustusepaki-uuringuga said osalejad valida, kas ostavad paki endale või abivajajale. Ka selles uuringus leiti, et isegi ebakindlatel murerohketel aegadel tundsid inimesed end paremini, kui olid saanud abivajajale pandeemiaga seotud paki soetada, selle asemel, et pakk endale võtta.

Annetamise positiivseid mõjusid annetajale endale on uuritud ka sellistes valimites, kelle seas võiks eeldada pigem suuremat eelistust kulutada enda peale. Ühes veebieksperimendis olid uuritavateks viimase 5 aasta jooksul tõsiseid kuritegusid sooritanud inimesed, kes kipuvad võrreldes tavapopulatsiooniga enam prioriseerima omakasu.6 Juhusliku jaotuse alusel said osalejad ühe kahest võimalusest. Esimeses rühmas sai valida ühe kahest heategevusorganisatsioonist, kuhu annetada väikese summa eest kas toitu või koolitarbeid. Teises rühmas sai valida kas toitu või koolitarbeid iseendale. Osalejad, kes annetasid, tundsid rohkem positiivseid emotsioone kui need osalejad, kes said iseeendale väikeseid hüvesid. Kuigi efekt oli väiksem kui tavapopulatsioonis, on tähelepanuväärne, et ka kurjategijad tundsid end teisi aidates paremini.

Kuid igasugune annetamine ei tee tingimata õnnelikumaks. Ühes ülevaateartiklis analüüsiti 15 erinevat annetamise eksperimenti ja tuvastati paar olulist asjaolu, mis õnnetunnet suurendavad.7 Esiteks, inimesed tunnevad end annetust tehes paremini, kui neil on valikuvõimalus selle üle, kuhu nende tehtud annetus läheb. Eksperimentides, kus annetusotsus tehti inimese eest ära, ei suurenenud inimeste õnnetunne nii palju kui nendes uuringutes, kus osalejatele anti valik, kas üldse annetada ja anti ka valik kahe või enama heategevusühingu vahel. Teiseks on annetaja jaoks oluline ka annetuse tulemus. Inimesed tundsid end uuringutes paremini, kui neil oli selge, milline oli nende annetuse mõju.

Soov otsustada, kas, kuhu ja kuidas enda annetusi suunata, võimaldab meil teha ka kvaliteetsemaid annetusotsuseid. Koheselt esimese emotsiooni ajel annetamise asemel saame küsida, kas me teame, mida kogutud annetustega tehakse. Samuti võime uurida, kas samas valdkonnas tegutsevatest heategevusühingutest on mõni teine, kes sama annetussummaga võiks ära teha veelgi rohkem ning langetada valiku suurema mõjuga heategevusühingu kasuks. Nii on meie annetusest rohkem kasu ning tunneme end ka ise hästi.

Annetuste tegemisest saadav hea tunne ei pea olema annetamise peamine eesmärk, aga see on ometi annetamise oluline tulem, kuna positiivsed emotsioonid võimendavad positiivseid tegusid. Kui annetamine paneb meid hästi tundma, oleme motiveeritud ka edaspidi annetama. Ja selle üle võib ju vaid heameelt tunda.

Footnotes

  1. Tasuja, M. (2022). Eestis on 445 000 annetajat ja 160 000 vabatahtliku töö tegijat. Statistikaamet. Link: https://www.stat.ee/et/uudised/eestis-445-000-annetajat-ja-160-000-vabatahtliku-too-tegijat ↩

  2. Aknin, L. B., Hamlin, J. K., & Dunn, E. W. (2012). Giving leads to happiness in young children. PLoS one, 7(6), e39211. ↩

  3. Aknin, L. B., Dunn, E. W., Proulx, J., Lok, I., & Norton, M. I. (2020). Does spending money on others promote happiness?: A registered replication report. Journal of Personality and Social Psychology, 119(2), e15–e26. https://doi.org/10.1037/pspa0000191. ↩

  4. Varma, M. M., Chen, D., Lin, X., Aknin, L. B., & Hu, X. (2022). Prosocial behavior promotes positive emotion during the COVID-19 pandemic. Emotion. Advance online publication. https://doi.org/10.1037/emo0001077. ↩

  5. Todd, A. R., Forstmann, M., Burgmer, P., Brooks, A. W., & Galinsky, A. D. (2015). Anxious and egocentric: How specific emotions influence perspective taking. Journal of Experimental Psychology: General, 144(2), 374–391. https://doi.org/10.1037/xge0000048. ↩

  6. Hanniball, K. B., Aknin, L. B., Douglas, K. S., & Viljoen, J. L. (2019). Does helping promote well-being in at-risk youth and ex-offender samples? Journal of Experimental Social Psychology, 82, 307–317. [https://doi.org/10.1016/j .jesp.2018.11.001](https://doi.org/10.1016/j .jesp.2018.11.001) ↩

  7. Aknin, L. B., Dunn, E. W., & Whillans, A. V. (2022). The emotional rewards of prosocial spending are robust and replicable in large samples. Current Directions in Psychological Science, 31(6), 536-545. ↩