Liigu sisu juurde
Tagasi blogipostituste juurde

Maailm on kohutav. Maailm on palju parem kui varem. Maailm saab olla palju parem kui praegu.

Tegemist on Max Roseri artikli „The world is awful. The world is much better. The world can be much better." eestikeelse tõlkega. Artikkel on kirjutatud esimeses isikus ja „mina" tähistab läbivalt autorit Max Roserit, kes on veebilehe Our World in Data asutaja. Tõlkis Triin Teesalu.

Arutelud maailma olukorra üle keskenduvad liiga sageli esimesele väitele: uudised toovad esile seda, mis läheb valesti, ja mainivad harva positiivseid arenguid meie riigis või maailmas tervikuna.

Vastureaktsioon sellele narratiivile viib aga teise äärmusesse, mis on sama kahjulik. Kui räägitakse üksnes maailmas saavutatud edust ja jäetakse kõrvale probleemid, millega inimesed silmitsi seisavad, ei aita see kedagi ja võib mõjuda koguni vastumeelselt.

Kui näeme ainult probleeme ja kuuleme ainult sellest, mis läheb valesti, kaotame lootuse, et tulevik võib olla parem. Kui kuuleme ainult edusammudest ja sellest, mis läheb hästi, jääme loorberitele puhkama ega märka enam probleeme, millega maailm silmitsi seisab. Mõlemal kitsal vaatenurgal on sama tagajärg: need jätavad meid käed rüpes istuma. Need on maailmavaated, mis meid halvavad.

Raske on mitte langeda vaid ühe vaatenurga lõksu. Kuid selleks et näha, et parem maailm on võimalik, peame mõistma, et mõlemad on korraga tõesed: maailm on kohutav ja maailm on palju parem kui varem.

Graafik: Venni diagramm kolme väitega, mille ühisosas on kirjas „Kõik kolm väidet on korraga tõesed"

Et selgitada, mida ma silmas pean, toon näiteks ühe inimkonna suurima tragöödia: tuhandete laste surma iga päev. See, mis kehtib lastesuremuse kohta, kehtib ka paljude teiste suurte probleemide puhul. Inimkond seisab silmitsi paljude probleemidega, mille puhul olukord on aja jooksul paranenud, mis on endiselt kohutavad ja mille puhul me teame, et olukord võib veelgi paraneda. 1

Maailm on kohutav

Maailmas sureb 4,3%⁠ lastest enne 15-aastaseks saamist. Need on 2024. aasta andmed, viimased kättesaadavad. See tähendab, et igal aastal sureb 5,7 miljonit last. Keskmiselt on see 15 600 last päevas ehk 11 last igas minutis. 2 Maailm, kus iga päev leiab aset tuhandeid tragöödiaid, on ilmselgelt kohutav.

Graafik: iga päev sureb 15 600 last

Maailm on palju parem kui varem

Ajaloo suur õppetund on, et asjad muutuvad. Kuid on raske ette kujutada, kui viletsad elutingimuse kunagi olid, ja seetõttu on keeruline hoomata, kui palju maailm on muutunud.

Andmed aitavad muutuse ulatust hoomata. Ajaloolaste hinnangul suri minevikus ligikaudu pooled kõigist lastest⁠. Nii oli see kuni 19. sajandini, olenemata sellest, kus maailma otsas laps sündis. 3

Seda on raske ette kujutada, kuid ka kõige kehvemas seisus riikides on lastesuremus tänapäeval siiski palju madalam kui ükskõik kus minevikus. Nigeris, kus suremus on praegu maailma kõrgeim, sureb umbes 14% lastest. 4 Vaid mõni põlvkond tagasi oli suremus isegi kõige paremas seisus riikides üle kolme korra kõrgem. 5

Ajalugu õpetab meile, et maailma on võimalik muuta. Kahjuks käsitletakse pikaajalisi andmeid elutingimuste muutumise kohta koolis vähe ja meediasse jõuavad need harva. Seetõttu pole paljud üldse teadlikud⁠ isegi kõige fundamentaalsematest positiivsetest arengutest maailmas. Kuid see tõsiasi – et maailma on võimalik muuta ja saavutada tervete ühiskondade jaoks erakordseid edusamme – on midagi, mida peaks teadma igaüks. Kui me ei tea inimkonna kõige tähenduslikumatest saavutustest, pole ime, et meil on vähe usku iseendasse ja vähe lootust paremat tulevikku saavutada.

Graafik: maailma lastesuremus on langenud 50%-lt 4,3%-le

Maailm saab olla palju parem kui praegu

Senine areng näitab, et minevikus oli võimalik maailma muuta, kuid võib küsida, kas see areng saab jätkuda ka tulevikus. Võib-olla sündisime just sellel õnnetul ajaloohetkel, mil areng on peatunud?

Ülemaailmsed andmed viitavad, et vastus on ei. Maailma on võimalik paremaks muuta.

Üks viis seda näha on vaadata riike, kus elukvaliteet on praegu kõige parem. Nende riikide andmed näitavad, et väga madal lastesuremus pole pelgalt võimalus, vaid juba reaalsus.

Piirkond, kus lastel on suurim võimalus lapsepõlv üle elada, on Euroopa Liit. ELis on suremus 0,48% – 99,52% lastest elab lapsepõlve üle. 6

Et mõista, kui palju paremaks võiks maailm muutuda, võime küsida, milline oleks maailm siis, kui see saaks reaalsuseks kõikjal. Mis oleks, kui lastel üle kogu maailma läheks sama hästi kui lastel ELis? Vastus on, et igal aastal sureks viis miljonit last vähem. 7

Laste surmade arv maailmas langeks 5,7 miljonilt 0,6 miljonile.

Loomulikult on lastesuremus ka ELis endiselt liiga kõrge ja pole põhjust, miks areng peaks seal peatuma. Vähk, näiteks leukeemia ja ajukasvajad, tapab isegi tänapäeva rikkaimates riikides sadu lapsi. Peaksime püüdma leida viise, kuidas neid traagilisi surmasid ära hoida.

Suurimad võimalused laste valu ja kannatusi ennetada on aga vaesemates riikides. Seal teame mitte ainult seda, et olukord võib olla parem, vaid ka seda, kuidas seda paremaks muuta.

Ka sina saad neid teadmisi kasutada, et maailma paremaks muuta. Soovitan toetuda mittetulundusorganisatsiooni GiveWell⁠ avaldatud uuringutele. GiveWelli meeskond on aastaid tegelenud kõige kulutõhusamate heategevusorganisatsioonide väljaselgitamisega, et sinu annetusel oleks teiste inimeste elule võimalikult suur positiivne mõju. Mitu soovitatud organisatsiooni⁠ keskendub laste tervise parandamisele, mis annab sulle võimaluse aidata kaasa lastesuremuse vähendamisele.

Miljoneid laste surmasid on võimalik ära hoida. Me teame, et maailma on võimalik paremaks muuta.

Graafik: maailma lastesuremus on 4,3%, Euroopa Liidus on see ligi 9 korda madalam, 0,48%

Just seetõttu, et maailm on kohutav, peame teadma ka edusammudest

Uudised keskenduvad sageli sellele, kui kohutav maailm on. Inimesi on lihtsam hirmutada kui innustada positiivseid muutusi saavutama ning halvad uudised saavad alati palju kõlapinda.

Olen nõus, et on oluline teada, mis maailmas valesti on. Kuid arvestades, kui palju oleme juba saavutanud ja mis on tulevikus võimalik, pean vastutustundetuks rääkida ainult sellest, mis on valesti.

See, et maailm on paremaks muutunud, ei tähenda väga tõsiste probleemide eitamist. Vastupidi – kui oleksime jõudnud parimasse võimalikku maailma, ei veedaks ma oma päevi kirjutades ja uurides, kuidas me siia jõudsime. Just seetõttu, et maailm on endiselt kohutav, on nii oluline näha, kuidas see paremaks muutus.

Oma tööga Our World in Data juures loodan meie kultuuri pisut muuta, et suhtuksime progressi võimalikkusesse tõsisemalt.

See probleem on lahendatav: meil on andmed ja uuringud, et näha nii probleeme, millega silmitsi seisame, kui ka potentsiaalset arengut. Probleem on selles, et me ei kasuta olemasolevaid andmeid ja uuringuid. Andmed on sageli talletatud raskesti ligipääsetavatesse andmebaasidesse, uuringud on mattunud akadeemiliste artiklite erialakeele alla ja sageli lukustatud tasulise ligipääsu taha. Olen viimase kümnendi ehitanud veebilehte Our World in Data⁠, et seda muuta.

Kui tahame, et rohkem inimesi pühendaks oma energiat ja raha maailma paremaks muutmisele, peaksime palju laiemalt teadvustama, et maailma on võimalik paremaks muuta.

Selleks peame meeles pidama, et kõik kolm väidet on korraga tõesed: maailm on kohutav, maailm on palju parem kui varem ja maailm saab olla palju parem kui praegu.

Artikkel ilmus esimest korda oktoobris 2018. a, uuendatud juulis 2022. a ja veebruaris 2024. a.

Toimetaja märkus. Max Roser kirjutas artikli 2021. aasta andmete põhjal. Anneta Targalt on eestikeelses tõlkes arvandmed asendanud UN IGME värskeimate, 2024. aasta andmetega, et artikkel annaks praegusest olukorrast täpse pildi. Autori järeldused, argumentatsioon ja ülesehitus on muutmata. Ingliskeelses originaalis on 2021. aasta numbrid. Andmed: Our World in Data⁠ ja childmortality.org⁠.

Allikas: Max Roser, „The world is awful. The world is much better. The world can be much better.", Our World in Data. Eestikeelne tõlge on avaldatud litsentsi CC BY 4.0⁠ alusel. Algupärand: ourworldindata.org/much-better-awful-can-be-better⁠

Footnotes

  1. Mitmes fundamentaalses aspektis, kuigi ilmselgelt mitte kõigis⁠, oleme saavutanud väga olulisi edusamme. Nende hulka kuuluvad haridus⁠, poliitiline vabadus⁠, vägivald⁠, vaesus⁠, toitumine⁠ ning mõned⁠ keskkonnamuutuste aspektid⁠. Vaata ka autori lühiülevaadet maailma elutingimuste ajaloost⁠.

  2. Kõik selle artikli andmed, välja arvatud ajaloolised andmed, pärinevad ÜRO lastesuremuse hindamise ametkondadevaheliselt töörühmalt IGME (UN Inter-agency Group for Child Mortality Estimation). Töörühm avaldab oma andmed siin: childmortality.org/data/World⁠. Nende punkthinnang alla 15-aastaste laste surmade arvule maailmas 2024. aastal on 5 692 882⁠. See tähendab, et keskmiselt sureb päevas 5 692 882 / 365,25 = 15 586 last, tunnis 5 692 882 / (365,25 × 24) = 649 last ja minutis 5 692 882 / (365,25 × 24 × 60) = 10,8 last.

  3. Kui meie tervis oleks endiselt sama halb kui meie esivanematel, sureks igal aastal üle 60 miljoni lapse. Kui palju lapsi tollal suri? Seda me ei tea, sest andmed sündide arvu kohta maailmas puuduvad. 1950. ja 1960. aastate kohta on olemas hinnangud nii sündide arvule kui ka suremusele ning need näitavad, et igal aastal suri umbes 20 miljonit last. Vaata andmeid siit⁠. Aja jooksul ja eri paikades esines teatavaid erinevusi. Kuid nagu viidatud artikkel näitab, oli suremus väga erinevates kultuurides üllatavalt sarnane. Olgu see Vana-Roomas, küttide-korilaste ühiskondades, Kolumbuse-eelses Ameerikas, keskaegses Jaapanis või keskaegses Inglismaal, renessansiaegses Euroopas või keiserlikus Hiinas – suri iga teine laps.

  4. Vaata maailmakaarti alla 15-aastaste suremuse⁠ kohta.

  5. Vaata andmeid artiklis „Mortality in the past – around half died as children"⁠.

  6. ELi lastesuremus, 0,48%, on Our World in Data arvutatud koondnäitaja Euroopa Liidu 27 liikmesriigi kohta, kus riikide näitajad on kaalutud alla 15-aastaste laste arvuga. Ka need andmed on 2024. aasta kohta ja pärinevad samast allikast (UN IGME). Üksikuid riike vaadates on erinevus veelgi silmatorkavam: madalaima suremusega riikides on lastesuremus ligikaudu poolteist korda madalam kui ELis tervikuna. Nende hulka kuuluvad praegu San Marino, Luksemburg, Sloveenia, Eesti, Soome, Norra ja Rootsi, kus ligikaudu 99,7% lastest elab lapsepõlve üle. See graafik⁠ näitab pingerida. Kuna mitu neist riikidest on väikesed, ei tuginenud autor tekstis ühegi üksiku riigi andmetele, vaid suurele riikide rühmale, kus sünnib igal aastal miljoneid lapsi.

  7. Laste surmade arv maailmas on, nagu eespool märgitud, 5 692 882. Kui maailma lastesuremus oleks 4,3% asemel 0,48%, sureks 5 692 882 – 5 692 882 / (4,3 / 0,48) = 5 057 397 last vähem. Kui maailma lastesuremus oleks 0,48%, sureks 5 692 882 – 5 057 397 = 635 485 last.