Tagasi blogipostituste juurde
Sille-Liis Männik: mida katastroofipiirkonda annetades silmas pidada
Sille-Liis Männik, Anneta Targalt koordinaator
Artikkel ilmus esialgu ERR-is.
Üle-eelmisel nädalal šokeeris maailma maavärin, mis laastas Türgit ja Süüriat. Sellised katastroofid tekitavad paljudel küsimuse: kuidas aidata? Digitaalses ruumis võib leida palju abistamisvõimalusi, nii sotsiaalmeedias kui ka Youtube'i reklaamklippides kutsuvad heategevusorganisatsioonid annetama.
Sündmust guugeldades leiab mitmeid nii Eesti kui ka välismaiste organisatsioonide annetusüleskutseid. Kuidas leida üles need organisatsioonid, mis võimalikult palju abiks on? Kriisisituatsioonides parimate annetusvõimaluste leidmine ei ole alati lihtne, kuid kasu on targa annetamise põhimõtetest.
Suur osa annetustest tehakse emotsionaalse üleskutse peale pikemalt mõtlemata ning sellest lõikavad kasu eelkõige organisatsioonid, mis teevad tugevat turundustööd. Hea turundus ei tähenda veel, et organisatsioon kõige vajalikumat abi kõige tõhusamalt inimesteni viib.
Enne annetuse tegemist tasub uurida lähemalt erinevate organisatsioonide tegevuse kohta, kes püüavad lahendada sama probleemi. Mille jaoks täpsemalt annetusi kogutakse? Kas mainitud tegevused on üldsõnalised või on olemas konkreetne plaan? Mis on organisatsiooni varasemad kogemused sarnaste kriisidega ja kas tulemuste kohta tuuakse ka andmeid välja?
Näiteks Piirideta Arstid uuendavad jooksvalt infot selle kohta, kui palju maavärina tagajärjel vigastatud inimesi on nende mobiilsetes kliinikutes ravitud või kui palju tekke on nad inimestele jaganud. Annetades organisatsioonile, mille tegevus on läbipaistev, võib annetuse tegemisel kindlam olla, et see jõuab vajalikku kohta.
Inimeste soov annetada toitu, riideid ja muid esemeid tuleb heast südamest ning on mõistetav, kuna võib pakkuda annetajale kindlustunde, et annetus läheb kasutusse. Annetajale tundub, et toit läheb söömiseks, mänguasi mõnele lapsele, kuid annetatud raha lõppkasutus pole alati nii selge.
Rahvusvahelise humanitaarabi valdkonnas tegelevad inimesed ja organisatsioonid rõhutavad ikka ja jälle, et annetada tuleks raha ja mitte asju. Heategevusorganisatsioonid suhtlevad inimestega ja omavad paremat ülevaadet kohapealsetest vajadustest ning rahaga on võimalik kiiresti soetada vajalikke asju ja need inimesteni viia.
Annetatud asjade transportimine, sorteerimine ja nende seast vajaliku leidmine võtab kordades rohkem aega ja tööressurssi. Näiteks Mondo kogub Türgi ja Süüria maavärinas kannatanute toetamiseks annetusi ning kasutab neid vastavalt sellele, mida piirkonnas hetkel enim vaja on. Organisatsioon GiveDirectly mitte ainult ei kogu annetusi rahas, vaid ka edastab annetused abivajajatele rahas.
Paljude uuringute kohaselt on see tihti parim viis aitamiseks, sest inimesed teavad enamasti ise kõige paremini, mida neil vaja on ja vajavad raha, et vajalikke asju soetada. Kui kodus on kasutusotstarbe kaotanud asju, võiks need annetamise asemel hoopis maha müüa ja tulud heategevuseks annetada.
Esimene eesmärk kohe katastroofi järel on päästa võimalikult palju inimesi, neid rusude alt välja tuues, esmaabi, vett, sooja ja esialgset katusealust pakkudes. Nädalate ja kuude jooksul tekivad aga uued ja pikaajalisemad väljakutsed: hävinud on inimeste kodud, ärid ja kogukonnad, mida tuleb hakata üles ehitama. Lähedased kaotanud inimesed peavad toime tulema leinaga.
Selleks ajaks on aga meedia tähelepanu mujal, mille tagajärjel vähenevad drastiliselt ka annetused. Ühe hinnangu järgi tehakse umbes 80 protsenti annetustest katastroofipiirkonda esimeste päevade jooksul. Abivajadus võib olla katastroofipiirkonnas aga ka pool aastat hiljem, kui annetusi ja annetajaid napib.
Esmase paanika ja teadmatuse hajudes on heategevusorganisatsioonidel võimalik koguda rohkem infot ja analüüsida, kuhu annetusi suunata ning selle kohta annetajatele vajalikku infot anda. Kriisi hilisemates faasides võib seega olla lihtsam teha võrdlusi ja otsustada, millisele organisatsioonile annetamine tooks võimalikult palju kasu. Maksimaalse mõjuga annetuse tegemiseks võib olla seega hea mõte katastroofisündmuse järgselt paar kuud oodata ning uurida siis, millisele organisatsioonile annetada.
Harva juhtuvad ja ootamatud kriisid nagu maavärinad ei ole ainukesed tragöödiad. Veelgi rohkem sureb inimesi kriiside tõttu, mis ei teki järsku, vaid on aastaid või aastasadu kestnud pidev probleem. Seejuures on paljud neist väga lihtsasti ennetatavad.
Meediakajastust saavad need kriisid harva, kuna puudub uudisväärtus, pole häid ja tähelepanu köitvaid lugusid ega pilte. Seetõttu ei jõua nendeni ka palju annetusi, sest probleem ei ole püsivalt annetajate teadvuses. Ainuüksi malaariasse sureb iga päev enam kui 1300 alla viieaastast last. Samal ajal on võimalik malaariat efektiivselt ennetada 5-7 euro eest. Näiteks Against Malaria Foundation jagab suure malaaria levimusega piirkondades elavatele inimestele malaariasääskede eest kaitsvaid sääsevõrke ning Malaria Consortium viib inimesteni malaaria vastaseid ravimeid.
Heategevusorganisatsioonide mõju hindavad organisatsioonid nagu GiveWell ja Giving What We Can on suunanud oma fookuse just sellistele kriisidele, kus abi tihti inimesteni ei jõua. Igal annetusel on vähese tähelepanu all olevate probleemide lahendamisel suurem mõju kui seal, kus annetusi juba väga palju kogutakse.
Paljudel rikkas lääneühiskonnas (kuhu liigitan ka Eesti) elavatel inimestel on võimalus annetada, kasvõi väikeseid summasid. Meie rikkus ei pruugi tunduda ilmselge, kuna võrdleme end tihti teiste Euroopa riikidega, kuid kogu maailmaga võrreldes on Eestis mediaanpalka teeniv inimene umbes viie-kaheksa protsendi kõige rikkamate inimeste hulgas. Meie jaoks väikesed summad, mille annetamisel on mõju meie rahakotile vaevumärgatav, võivad päästa kellegi elu või tõsta tunduvalt elukvaliteeti.
Annetamine on finantsotsus ning nagu kõikide finantsotsuste puhul, tasub ka annetamisel teemat uurida ja läbi mõelda võimalikud variandid, et kõige mõistlikum valik teha. Sealjuures saavad abiks olla erinevad sõltumatud heategevusorganisatsioonide mõju hindajad.
Põhjalik mõju hindamine ei ole aga veel heategevusorganisatsioonide seas üldlevinud praktika. See ei tähenda veel, et organisatsioonid head ja kasulikku tööd ei teeks. Kui organisatsioon on oma tegevuses läbipaistev, raporteerib plaane ja hiljem töö tulemusi ning tegutseb vähe annetusi saavas valdkonnas või katastroofi toimumise järgsel ajal, mil annetusi on vähe, võib ka põhjalikku uurimistööd tegemata olla üsna kindel, et neile rahalise annetuse tegemine on parem kui annetamata jätmine.