Nighttime view of the Earth
Tagasi blogipostituste juurde

Inimesed võivad oma põhjendamatu pessimismi tõttu muutuda asjatult õnnetuks. Uuringu “Maailma õnnelikemad riigid” aasta 2025 tulemused

Tshinar-Kristi Shahmardan, Anneta Targalt vabatahtlik

Millest kujuneb riikide heaolu? World Happiness Report1, juhtiv globaalse heaolu ja selle parandamise väljaanne, jagas 2025. aasta edetabelit, millest leiduvad tulemused on üllatavad. Näiteks inimeste heaolu sõltub veelgi enam omavahelistest suhetest ja sellest, kuidas me üksteist mõjutame, kui me varem oleme arvanud. Uute avastuste seas leidub ka kinnitust varasematele teadmistele.

Kuigi raport arvestab ka majanduslikke ja tervisega seotud näitajaid, on selle peamine eesmärk siiski mõista, milliseid tegureid inimesed ise peavad oma heaolu seisukohalt kõige olulisemaks.

Ülevaade

Soome on mitmendat aastat järjest maailma õnnelikum riik ning säilitas ka seekord oma positsiooni. Peale Soomet on headel kohtadel ka teised Põhjamaad, kes on juba kaua oma positsiooni hoidnud sarnaselt Soomega. Eesti aga ei ole ka seekord jõudnud esikümnesse, vaid paikneb 39. kohal, jäädes Hispaania ja Itaalia vahele. Viimasele kohale on jäänud Afghanistan.

Ühe uue olulise teadmisena tuuakse raportis esile, et peamiseks  heaoluindeksi mõjutajaks on ühiskondlik hoolivus ja positiivne suhtlus, milles kerkivad suurimaks mõjutajaks väikesed heateod. Kahjuks suurimaks negatiivseks suunaks on see, et noorte seas sarnased sotsiaalsed toetused puuduvad ning nende seas on üksindus kasvutrendis.

Kuid kuidas see puudutab sind, lugejat ja altruismi huvilist?

Kui räägime efektiivsest altruismist, keskendume sellele, kuidas oma aega ja ressursse kõige tõhusamalt kasutada. Ka see raport näitab, et annetamine ja aitamine ei ole pelgalt “õige tegu”, vaid omavad tõelist mõju inimeste eludele. Seega, kui mõtleme, kuhu oma annetused või vabatahtlik panus suunata, tuleks oma valikusse kaasata ka küsimus: “Kas see aitab tugevdada ühiskondlikku sidusust?”

Üks tõdemus, mida World Happiness Report toob välja, on see, et riigid, kus annetatakse kõige rohkem, on ka kõige õnnelikumad. See tähendab, et õnneliku riigi märgiks on annetamise rohkus ehk heaolu ja õnne jagamine. Õnnelikus riigis elamine on väärtuslik, kuid tõeline mõju tekib siis, kui me jagame seda õnne ka teistega. Alloleval skeemil on näha korrelatsioon riigi õnnelikkuse ja annetuste koguse vahel.

Hajuvusdiagramm riikide eluga rahulolu ja ametliku arenguabi (ODA) panuse vahel

Skeem näitab seost riikide eluga rahulolu ja ametliku arenguabi (ODA) panuse vahel. Vertikaalteljel on elanike keskmine rahulolu skaalal 0-10 ja horisontaalteljel arenguabi osakaal riigi kogurahvatulust. Andmed pärinevad Happier Lives Institute’i 2024. aasta eluga rahulolu uuringust ning 2023. aasta ODA statistikast.1

Kuid mida see üldse tähendab? Lühidalt öeldes, töötab abi ja õnne jagamine veelgi rohkem sinu riigi õnnelikkuse heaks.

Maailm tundub olevat täis probleeme, mille ees me tunneme end jõuetutena. Kuid selgub, et me saame siiski midagi ette võtta ja olla kindlad, et me muudame midagi.

Kui sinu enda õnnelikkus on sulle oluline ja soovid panustada ka oma riigi õnnelikkuse kasvu, soovitame suunata oma annetused heategevusorganisatsioonidele, mis on Anneta Targalt platvormil välja toodud. Organisatsioonid on valitud seetõttu, et sõltumatud uuringud ja hindamised näitavad neid olevat maailma kõige mõjusamate ja tõhusamate seas. See tähendab seda, et iga sent, mida annetad, kannab rohkem väärtust.

Footnotes

  1. https://mieuxdonner.org/the-happiest-countries-and-findings-from-the-world-happiness-report-2025/ 2